Thursday, October 30, 2008

What happens in Carnarvon, stays in Carnarvon

Istume Annaga Carnarvoni raamatukogus, yks meie igap2evastest kylastuskohtadest p2rast Woolworths-i ja bottleshopi ja loomulikult Troppy klubi, kuhu satume igal kolmap2eval ja reedel tasuta s66ma. T2na on meie viimane p2ev siin wild wild westis, in the middle of nowhere. Kell 23 pm l2heb meie buss Broome'i - 19 tundi bussis6itu, 1500 km, sounds like fun! Pyyame meenutada meie siin oldud aega, 2 ja pool n2dalat, aga tundub nagu igavik. Esimesed p2evad olime Annaga sokis, mida me siin kyll tegema hakkame? Siin "linnas" pole ju elu, aga kella 5-e paiku, kui kogu hostel t66lt koju vuras, sest k6ik t66tavad siin (ymber linna on umbes 1000000 farmi), siis hakkas peale t6eline Carnarvoni elu, mille sarnast pole me veel varem n2inud. K6ik v6tsid v2lja oma goonipoisid, istusid v2lja palmide alla. Kaardid, kitarrid, weed v6eti v2lja ning nali ja naer v6is alata. K6ik yritasid sellega unustada oma igap2evast rasket farmit66d, mis on t6esti raske, aga see yhendab k6iki hostelielanikke. Leidsime eest j2lle paar eesti poissi, kes olid siin eestile juba k6va reklaami teinud..kogu aeg kuulsime "bloody estonians, they are drinking again" ja Heiki laulu(Ursula) teadsid k6ik peast!! Olime h2mmingus, aga nagu tavaliselt, l2ksime vooluga kaasa. Meie olime siiski hosteli luuserid, kuna meil veel t66d ei olnud. Et t66d saada, pidime iga p2ev t2pselt kell 6pm(not before 6 pm, not after 6pm) ilmuma receptionisse ja kuulma lauset "no work today". Vahepeal meil ka joppas ja m6ne p2eva korjasime pumpkine ja siis j2lle tomateid ja ylej22nud p2evad nautisime Carnarvoni rahu ja vaikust, aga seda alati kella 5-ni. Traditsiooniliselt m2ngiti shitheadi ja kui k6ik olid juba piisavalt konditsioonis tuikusid k6ik koos the beachi, kus toimusid m6nikord uhked pulmad ja teinekord lihtsalt weediringid. Tihti ei m2letatud hommikul, kes abiellusid, aga t2htis oli, et p2rast pulmi mindi k6ik tuppa nr.2, pandi madratsid maha ja magati seal nagu yks suur 6nnelik perekond! Selline elu kestis, kuni hostelisse ilmus autoga Sebastian, kes ytles, et lahkub Broome'i. 4 k6ige vingemat tegelast:Bloody Helli inglane Ben, itaalia Andrea, meie oma eesti preester Mike ja Alatskivi Rainer otsustasid temaga kaasa minna. Oli see vast 66 enne nende minekut, k2est minemised j22vad Carnarvoni seinte vahele. Hommikul toas nr 2 2rgates koos suure perega, leidis Mike oma pea alt gooni ja nagu eestlastele kohane, hakkas see ringis k2ima. K6ik, kes olid mitte-Eestist j2tsid oma korra vahele, noh meile sobis, saimegi rohkem, ulme!! Poisid 2ra saadetud, j2i hostel kurvaks ja tyhjaks, polnud ei Heiki songi ega Beni, kes karjuks "Bloody hell".

V2ljav6te Anna p2evikust sellel p2eval:
V6ib-olla Liina abiellub Samiga. V6ib-olla John v6tab mu oma vani peale. V6ib-olla me p22seme siit igavast Carnarvonist. V6ib-olla saab aega tagasi kerida ja k6ik mu lemmikud inimesed kohtuvad j2lle Rainbow hostelis.

Ja siis saabusidki kaks Rainbow s6psi, sest Liina oli k6vasti reklaami teinud. Saabusid Ameerika Sam ja Kaspar the friendly ghost. Nendega l2ks peaaegu sama elu edasi, aga tuba nr 2 ei suuda miski asendada.
Naljakas, et me tulime siia, et teenida raha ja siis edasi minna. Aga hetkel oleme me veel vaesemad, kui siia j6udes. Valisimegi j2rgmiseks sihtkohaks Broome'i, sest seal on 22 km maailma ilusaimat randa, vast leiame omale m6ne nurgakese palmi all ja noh 40 kraadi kuuma, vast ei hakka kylm ka. Ja loomulikult kohtume me esimese asjane oma tuba nr 2 mehadega, sest ka nemad on ju seal!!! Ja siis me joome j2lle gooni ja kuulame heiki laulu ja teeme nalja.
Bloody hell!!!

No comments: