Nelja p2evaga ymber maailma..

ehk siis kuidas Anna ja Liina seiklesid neli p2eva Tartust Perthi.

V2ljav6tteid meie reisip2evikutest:

K6ik algas nii....
Riia lennujaamas 16. september

Liina:
"Midagi pole kirjutada, sest siin on nii igav- inimesi ei ole, nalja ei ole, tahaks ainult lennukisse! Hommik algas meil Annaga suure t6inamisega, kuid l6puks olime liiga v2sinud ja ylej22nud tee magasime. Lennujaamas oleme veetnud juba 4 ulmelist ja s66gist tundi. Anna ema valmistas meile robustse koguse toitu kaasa. "
Anna:
"Nii-nii Liina l2ks just kakale. Peame kordam66da pissil-kakal k2ima, sest meie kotid on miljoniga suured ning me ei saaks vetsus olemist nautida, kui kott kabiinis oleks. Ootame juba miljoniga lennukit, Liina ostis ka selle plastikkoti, kuhu tuleb kreemid-vedelikud panna. Yritasin ikka oma staffi ka sinna pressata. Oii juba n2engi Liinat, ta synnitas neegrid 2ra. Nyyd on minu kord..."
"Istume Liinaga siin Helsingi lennujaamas. Seljatagune s6it Riiiast oli ulmeline. Me kihutasime sajamiljoniga. Lennukis saime tasuta syya ja yks stjuardess vehkis v2ga veidralt k2tega, pyydes seletada, kuidas ellu j22da. Oiii, meie 10-tunnine s6it Bangkoki algab kohe-kohe. N2eme homme soojal maal."

17.september tsillisime terve p2ev Pannkoogis.

Minilennujaam

V2ikesed, l6busad, hyppavad, jooksvad molluskid...

Kes seal sees k6ik olid...

P2rast k6iki neid h6rgutisi panime m6mmikud hakkkama.

Sitting Buddha.

18. september Bangkoki lennujaamas
Liina:
"Niisiis eile kell 10 maandusime Pannkoogis. Vastupidiselt meie kartustele l2ks viisa tegemine libedalt ja ka kotid saime ilusti k2tte. Ainuke kysimus ametnikel oli, kus me 66 veedame, sest meie lend Singapuri pidi minema 36 tunni p2rast (pileteid ostes ei tundunud see aeg nii pikk:D). Meie Annaga tahtsime r66msalt vastata, et loomulikult lennujaamas. See vastus neid muidugi ei rahuldanud. L6puks saime sinna siiski mingi hotelli nime ja seiklus v6iski alata. (loomulikult magasime me lennujaama k6vadel pinkidel). Kohe lendasid meile peale umbes miljon tegelast, kes pakkusid meile parimat taksot, bussi, hotelli v6i linnatuuri. Otsustasime siiski omal k2el linna vurada.
LINN!!!!! " Selle linna jaoks ei ole mul s6nu. Juba bussiaknast ei suutnud me uskuda, et selline koht saab olemas olla. See oli nagu dzungel, kust v2lja paistsid k6ik v6imalikud hooned. Lapsed m2ngisid geto majade katustel palli ja poole tee peal m2rkasime, et kogu liiklus on teistpidi. T2hendab, liiklust selles linnas ei registreeri (loe: eksisteeri). Miljon mootorratast, tuk-tukki ja igasugu muid masinaid ja nende vahel tsillisid inimesed, kes yritasid teed yletada. Bussis tutvusime yhe megalaheda kreeka vanamehega, kes elas Aasias. Ta habe oli umbes meetrine ja selle otsa oli ta pununud v2rvilise keti. Ta tutvustas meile veidi linna ja n2itas meile 66bimiskohti, siuksed nurgatagused olid teised. Ta jutustas meile ka igasuguseid lugusid. Linn oli meile nagu teine maailm. K6ik on nii teistmoodi, mitte nii nagu Euroopas, kus k6ik on nii normaalne. Siin on nii v2rviline ja r66mus. Inimesed lihtsalt tsillivad ja kedagi ei koti, mis sul seljas on v6i kas yldse on. Elu lihtsalt keeb. Ma k6ndisin k6ik need 13 tundi linna peal suu ja silmad p2rani lahti."
Anna:
" Teate, eilne 66 v6i p2ev olid mu k6ige 2gedamad. Ma armastan Bangkoki. Appi, me ei suuda kirjutada, see k6ik oli lihtsalt v2ga vinge. P6mst terve linn oli t2is nuudli-puuvilja-molluskite ja lihalette. Igayks, kes v2hegi kokakunsti tundis vaaritas otse t2naval. s66k oli p6mst tasuta. Ma s6in terve p2ev eile ja mul l2ks 100 krooni. S66giga me ei hellitanud. Kevadrullid, omlett molluskitega, robustselt puuvilju, nuudlid molluskitega, kana, grillitud molluskid, keedetud molluskid- k6ik v6imaldasid end meile k6tu. Elu on siin suht agro. Lapsed vuravad paljajalu ringi, valgusfooridest pole nad vist kuulnudki, majad on suht lagunenud. Linn on miljoniga v2rviline. K6ikjal on miljon poesilti, mis s2ravad erksalt, et meelitada sind ostma. Kaubeldes saab siin ulmelisi tehinguid teha."
Liina:
"Tuk-tuki mehad ei j2tnud meid terve p2eva rahule. L6puks andsime alla ja l2ksime yhega linnatuurile, see maksis 3 krooni. See oli maailma k5ige hullim s6it ja yletab k6ik l6bustuspargi elamused. Hallo, see vuras vastassuunav66ndis, autude vahel, ees, taga, kylje peal- ykski liiklusreegel talle ei lugenud. Tahtsime kogu aeg pead selle katuse alt v2lja pista, aga see oleks t2hendanud oma peaga hyvasti j2tmist. K2isime igal pool mingeid Buddhasid vaatamas, nad istusid, lamasid, hyppasid, jooksid ja nende ees tuli palju palvetada. Meile Annaga see v2rk ei istunud, meile meeldis ainult tuk-tukiga ringi s6ita, sest iga kurv t2hendas uut liiklusohtlikku olukorda ja siis me ruigasime ja naersime. Tagasi oma jalgade peal ja ka endale imestuseks t2iesti elus ja terved, ninad t2is heitgaasi asusime j2lle toidulettide kallale. 66sel pidime kahjuks lennujaama tagasi vurama. K6hud meeletult t2is 6gatud, vurasime lennujaama vetsu ja seal panime umbes tunnikese m6mmikuid hakkama. Siis v6tsime oma magamiskotid, leidsime pingid ja panime j2rgmiseks 12 tunniks unne. Ytleks, et ma pole ammu nii magusalt maganud. J2rgmine peatuspaik Singapur."

Singapuri lennujaam 19. september
Anna:
"Tere hommikust j2lle. Kellapoiss n2itab 12.30 ning p2ike sulatab asfalti. M6nus troopiline kliima ja k6ik, mis sellega kaasneb hullutab meid- valgenahalisi. Me oleme oma teekonnal j6udnud paika, kus kuumus on ulmeline. Me oleme j6udnud Singapuri. Eile 00.15 kohaliku aja j2rgi maandus meie lennuk. Seekord me ei saanudki lennukis syya. V6rreldes Pannkoogi lennujaamaga on see siin t6esti v2ike, rohkem nagu bussijaam. Igatahes oli eilne 6htu k6ige naljakam ever. Me vurasime vetsu ja korraldasime seal uhke pesup2eva, et Timi jaoks ikka ilusad olla. Me pesime vetsus pead. Noh, mitte otses m6ttes vetsus, seal polnud potti, oli ainult auk ja voolik. Meile sobis. Yks sisse, teine valvesse ja pesu v6iski alata. Sooja vett kyll ei tulnud, kuid siiski saime k2rsastaatusest v2lja. Inimesed vaatasid meid- kindlasti oli neil nalja kui palju, iga p2ev ei saa ju n2ha, kuidas kaks vibalikku on vetsus laagri pysti l66nud. Nojah, p2rast pesu l2ksime magama. Olukorra sunni magasime pinkidel, mis olid kordi ebamugavamad kui Pannukas. Kas l6unamaalased pole magamiskotte n2inud? P6mst pani nii m6nelgi silmi veel rohkem kissitama (need on neil niigi v2iksed), kui me oma m6nusatesse kottidesse sisse hyppasime ja pyytonlike liigutustega pingil nihelesime."
Liina lennukis teel Perthi:
"Ma ei tea, kui palju on kell, aga tundub, et me oleme siin lennukis istunud terve igaviku...6nneks on meie viimane lend. Minu selja taga istub v2ike vastik tydruk, kes on terve aja ruianud, jalgadega mu tooli peksnud ja meie Annaga kavatseme ta nyyd lennukist alla visata. K6rval istub mul yks meha, kes kl6mmas br2ndi 2ra (enne seda yritas ta meiega juttu ajada, aga me ei v6tnud vedu, ei tea, kas see pani ta jooma?). Ilmselgelt on ta nyyd sirakil ja ma kardan, et ta v6ib varsti Robertiga hakkama saada (miks ta muidu kogu aeg vetsu vahet jookseb?)"